17. novembril esines külalisloenguga inimese ja arvuti interaktsiooni professor David Lamas ning kasutajakogemuse hindamise vahendeid tutvustas meie instituudi analüütik ja doktorant Mati Mõttus.
HCI – Human-Computer Interaction, koosneb informaatikast, psühholoogiast ning disainist.
David Lamas alustas loengut, näidates meile mitmest osast koosneb arvuti ja inimese vaheline suhtlus – sotsioloogia, etnoloogia, tehnoloogia, disain, turundamine, psühholoogia, arvutiteadused, keel.
70ndatel laienes kasutajaskond kiirelt ning personaalarvutite tekkega, tekkis ka vajadus suuremat tähelepanu pöörata kasutajasõbralikkusele.
Inimese ja arvuti vaheline interaktsioon jagunes kolmeks laineks, esimene laine keskendus rohkem testimisele, teine laine liikus üksikisikutest edasi gruppide uurimisele ning kuidas erinevad valdkonnad hakkasid üksteisega suhtlma. Kolmas laine tähtustas rohkem psühholoogiat ning emotsioone, tegeleti ka disainimisega. David Lamas tõi näiteks ka välja iPhone, kus kasutajaliidese disain on ülimalt tähtis.
Praktilist poolt näitas meile Mati Mõttus. Ta näitas meile mida nad arendavad ja kasutavad oma erialas. Näiteks võttis ta erinevatest sugudest 2 osapoolt ning nägime, mida nad ekraanil vaatava ning kus on nende pilk kõige rohkem. Kuumakaardil oli näha kes kuhu kõige rohkem vaatab.
Lained täpsemini välja kirjutatud:
Susanne Bødkeri hinnangul saab IAI/HCI arengut eristada kolme lainena.
Esimese laine märksõnad inglise keeles:
– rigid guidelines
– focus on the eronomics and human factors anthropometry, mainly quantitative
– interaction between a single person and a computer
– task-oriented experiments
– usability testing and experimental psychology
Teise laine märksõnad:
– “from human factors to human actors” (Bannon, 1986)
– focused on theory on work settings and interaction within communities of practice
– situated action, distributed cognition and activity theory as important sources of theoretical refection
– feld studies, more and more qualitative
– context based
– rigid guidelines, formal methods, and systematic testing exchanged for proactive methods such as participatory design workshops, prototyping and contextual inquiries
Kolmanda (mis kehtib tänapäeva kohta) laine märksõnad:
– expanding the reach to homes and larger environments
– wide technology application
– working on emotions and experiences
– users as active participants and not passive subjects
– importance of cultural diferences
– following a solid design process
– non-rational thinking supported (intuition, talent, etc.)
– design as a way to innovate
– phenomenology
Tallinna Ülikoolis on inimese ja arvuti interaktsiooni võimalik õppida magistritasemel ja õppetöö toimub inglise keeles.
Kasutatud kirjandus:
http://www.tlu.ee/et/opingud/oppimisvoimalused/magistriope/Inimese-ja-arvuti-interaktsioon
https://et.wikipedia.org/wiki/Inimese_ja_arvuti_vaheline_suhtlus
https://www.interaction-design.org/literature/topics/human-computer-interaction