Inimese ja arvuti interaktsioon

17. novembril esines külalisloenguga inimese ja arvuti interaktsiooni professor David Lamas ning kasutajakogemuse hindamise vahendeid tutvustas meie instituudi analüütik ja doktorant Mati Mõttus.

HCI – Human-Computer Interaction, koosneb informaatikast, psühholoogiast ning disainist.

David Lamas alustas loengut, näidates meile mitmest osast koosneb arvuti ja inimese vaheline suhtlus – sotsioloogia, etnoloogia, tehnoloogia, disain, turundamine, psühholoogia, arvutiteadused, keel.

70ndatel laienes kasutajaskond kiirelt ning personaalarvutite tekkega, tekkis ka vajadus suuremat tähelepanu pöörata kasutajasõbralikkusele.

Inimese ja arvuti vaheline interaktsioon jagunes kolmeks laineks, esimene laine keskendus rohkem testimisele, teine laine liikus üksikisikutest edasi gruppide uurimisele ning kuidas erinevad valdkonnad hakkasid üksteisega suhtlma. Kolmas laine tähtustas rohkem psühholoogiat ning emotsioone, tegeleti ka disainimisega. David Lamas tõi näiteks ka välja iPhone, kus kasutajaliidese disain on ülimalt tähtis.

Praktilist poolt näitas meile Mati Mõttus. Ta näitas meile mida nad arendavad ja kasutavad oma erialas. Näiteks võttis ta erinevatest sugudest 2 osapoolt ning nägime, mida nad ekraanil vaatava ning kus on nende pilk kõige rohkem. Kuumakaardil oli näha kes kuhu kõige rohkem vaatab.

Lained täpsemini välja kirjutatud:

Susanne Bødkeri hinnangul saab IAI/HCI arengut eristada kolme lainena.
Esimese laine märksõnad inglise keeles:
– rigid guidelines
– focus on the eronomics and human factors anthropometry, mainly quantitative
– interaction between a single person and a computer
– task-oriented experiments
– usability testing and experimental psychology

Teise laine märksõnad:
– “from human factors to human actors” (Bannon, 1986)
– focused on theory on work settings and interaction within communities of practice
– situated action, distributed cognition and activity theory as important sources of theoretical refection
– feld studies, more and more qualitative
– context based
– rigid guidelines, formal methods, and systematic testing exchanged for proactive methods such as participatory design workshops, prototyping and contextual inquiries

Kolmanda (mis kehtib tänapäeva kohta) laine märksõnad:
– expanding the reach to homes and larger environments
– wide technology application
– working on emotions and experiences
– users as active participants and not passive subjects
– importance of cultural diferences
– following a solid design process
– non-rational thinking supported (intuition, talent, etc.)
– design as a way to innovate
– phenomenology

Tallinna Ülikoolis on inimese ja arvuti interaktsiooni võimalik õppida magistritasemel ja õppetöö toimub inglise keeles.

Kasutatud kirjandus:

http://www.tlu.ee/et/opingud/oppimisvoimalused/magistriope/Inimese-ja-arvuti-interaktsioon

https://et.wikipedia.org/wiki/Inimese_ja_arvuti_vaheline_suhtlus

https://www.interaction-design.org/literature/topics/human-computer-interaction

Click to access david_lamas_hci.pdf

Mida kujutab endast infoteadus?

3. novembril tutvustas TLÜ Digitehnoloogiate instituudi infoteaduste akadeemilist suunda professor Sirje Virkus, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud infokirjaoskuse uurija. Eesmärk oli kujundada teadmisi ja arusaamu infoteadusest. Infoteadus on küllaltki noor eriala, mis kerkis esile pärast teist maailmasõda. Mõistet infoteadlane kasutati tähistamaks spetsialiste, kes aitasid teisi teadlasi info hankimisel. Infoteaduse arengule ja levikule aitas kaasa Infoteadlaste Instituudi loomine Ühendkuningriigis 50ndatel. Instituuti kuulusid erinevate teadusalade esindajad, kelle põhiülesandeks sai teadusliku informatsiooni kogumine.

Informatsiooni eriaspektid on uurimisaineks mitmetel
teadusaladel:

matemaatiline kommunikatsiooniteooria,
lingvistika,
semiootika,
dokumentalistika,
informatsiooniteooria,
kognitoloogia jne

Informatsiooni uurivad teadused on loodusteadused, mis uurivad meid ümbritsevat looduslikku maailma, sotsiaalteadused, mis uurivad inimeste poolt loodud maailma ning humanitaar- ja kunstiteadused, mis uurivad inimeste loomingu sisu ja konteksti. Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed hangivad, otsivad, organiseerivad, hindavad, säilitavad, edastavad ja kasutavad salvestatud informatsiooni.

Infoteaduse arengut mõjutavad tegurid:

sündmused
uurijad

Esimesi ja peamisi probleemideks infoteaduses, millele üritati ka lahendust leida, oli infoüleküllus teaduse ja tehnika valdkonnas. Infoteadlased nägid tehnoloogiat kui vahendit sellest ülesaamiseks. Samal ajal kui tehnoloogilised arengud on teinud juurdepääsu informatsioonile üha lihtsamaks, on inimese võimed informatsiooni töödelda enamasti samasugused nagu keskaegsetel õpetlastel. Huvitav fakt: Selleks, et mõista teist, rääkivad inimest, peame töötlema 60 bitti informatsiooni sekundis, ehk kui inimesega räägib 2 inimest samaaegselt, suudab ta neid vaevu mõista, ehk kui isik peab töötlema rohkem informatsiooni kui ta on võimeline, tekib informatsiooni üleküllus.

Samuti tõi Sirje Virkus välja mõned huvitavad statistikad, näiteks vabal ajal, jättes välja töö, töötleb igaüks meist 35 GB infot ehk 100 000 sõna päevas. Igaüks säilitab oma arvutis rohkem kui poole miljoni raamatu jagu infot. 21. aastaseks saades on keskmine üliõpilane kulutanud: 10 000 tundi videomängudele, 200 000 tundi emailidele, 20 000 tundi TVle, 10 000 tundi mobiiltelefonile, ning üle 5 000 tunni lugemisele.

Kasutatud kirjandus:

Click to access sirje_virkus_-_infoteadused.pdf

http://www.tlu.ee/et/opingud/oppimisvoimalused/magistriope/Infoteadus

http://www.tlu.ee/et/Digitehnoloogiate-instituut/Infoteadus-mag

https://et.wikipedia.org/wiki/Infoteadus

http://www.rajaleidja.ee/infotooalaste-teadmiste-ja-oskuste-omandamisest/

Andmebaasi kontrolltöö

CREATE TABLE taksotellimine (
nimi VARCHAR (30),
autonumber VARCHAR (6),
tellimuste_arv INT(10),
tellimusaeg datetime DEFAULT current_timestamp,
algusaeg datetime,
lõppaeg datetime,
staatus ENUM(‘VABA’,’POOLELI’,’LÕPETATUD’),
alguskoht VARCHAR (30),
hind FLOAT,
kontakt INT(16) PRIMARY KEY);

INSERT INTO taksotellimine (staatus,alguskoht,kontakt) VALUES (‘VABA’,’Mõisavahe 33′,’53041011′);
INSERT INTO taksotellimine (staatus,alguskoht,kontakt) VALUES (‘VABA’,’Raja 10′,’51231011′);
INSERT INTO taksotellimine (staatus,alguskoht,kontakt) VALUES (‘VABA’,’Raja 11′,’52342311′);
INSERT INTO taksotellimine (staatus,alguskoht,kontakt) VALUES (‘VABA’,’Maja 22′,’51231311′);
INSERT INTO taksotellimine (staatus,alguskoht,kontakt) VALUES (‘VABA’,’Kalda tee 11′,’51432321′);
INSERT INTO taksotellimine (staatus,alguskoht,kontakt) VALUES (‘VABA’,’Varsa 44′,’51432111′);

UPDATE taksotellimine SET nimi = ‘Kurmo Rootsi’, autonumber = ‘UUU333’, tellimuste_arv = ‘1’, algusaeg = ‘2017-01-19 03:14:07’, staatus = ‘POOLELI’ WHERE kontakt = ‘53041011’;
UPDATE taksotellimine SET nimi = ‘Elias Rubiales’, autonumber = ‘ESA333’, tellimuste_arv = ‘1’, algusaeg = ‘2017-01-19 12:14:07’, staatus = ‘POOLELI’ WHERE kontakt = ‘51231311’;
UPDATE taksotellimine SET nimi = ‘Kurmo Rootsi’, autonumber = ‘UUU333’, tellimuste_arv = ‘2’, algusaeg = ‘2017-01-19 14:14:07’, staatus = ‘POOLELI’ WHERE kontakt = ‘51432111’;

UPDATE taksotellimine SET lõppaeg = ‘2017-01-19 04:14:07’, staatus = ‘LÕPETATUD’, hind = ‘5.35’ WHERE kontakt = ‘53041011’;

SELECT COUNT(*), staatus FROM taksotellimine WHERE staatus=’VABA’ ORDER BY COUNT(*) DESC;
+———-+———+
| COUNT(*) | staatus |
+———-+———+
| 3 | VABA |
+———-+———+

SELECT COUNT(*), autonumber FROM taksotellimine WHERE staatus=’LÕPETATUD’ ORDER BY COUNT(*) DESC;
+———-+————+
| COUNT(*) | autonumber |
+———-+————+
| 1 | UUU333 |
+———-+————+

SELECT COUNT(*), nimi FROM taksotellimine WHERE staatus=’LÕPETATUD’ ORDER BY COUNT(*) DESC;
+———-+————–+
| COUNT(*) | nimi |
+———-+————–+
| 1 | Kurmo Rootsi |
+———-+————–+

Haridustehnoloogia loengupäevik

Eelmises Õppimine kõrgkooli tunnis käis meile rääkimas vanemteadur Mart Laanpere teemal “Haridustehnoloogia”. Loeng oli väga huvitav ning sisukas ning andis meile hea ülevaate haridustehnoloogia akedeemilise suuna tegemistest. Haridustehnoloogia on õppimise tõhustamiseks loodud süsteemide, meetodite ja vahendite arendamine, rakendamine ja hindamine. Haridustehnoloogia keskendub koolitus- ja õpisüsteemide arendamisele.

Laanpere alustas loengut tuues välja mõned punktid IKT kasutamise hariduses, selle strateegiad ja uuringud. 1997ndal aastal loodi Tiigrihüpe SA. Mart tõi välja mõned huvitavad punktid Euroopa Komisjoni uuringust aastal 2013. Mõned huvitavamad punktid olid, et arvutite kogus koolis ei avaldamõju kasutamisaktiivsusele, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab kiiremini arvutiklasside asemel.

Eesti hariduse IKT-edulugu. Üks kõige huvitavamatest statistikatest välja toodud oli kindlasti, et 99.3% Eesti õpilastest kasutab arvutit, ning Eesti õpilaste juurdepääs arvutitele ja internetile asub 6ndal kohal maailmas, see on väga hea näitaja. 😉 Tiigrihüppe hiilgeajad jäävad 15 aasta taha.

Vanemteadur Mart rääkis veel lähemalt IKT ja kooli suhtest. 2009 kukkus läbi sülearvuti-projekt, mille käigus taheti asendada arvutiklassi ja õpetjalauala arvutid sülearvutitega. Okasroosikese hüpotees: eestiaegne matemaatika-õpetaja saaks tänases koolis töötada ilma suurema ettevalmistuseta, mis tundub väga tõsi olevat. Samuti on Eesti õpetajate arvutikasutus alla EU keskmise, mis on natuke üllatav. Õppimise 3 metafooriks tõi Mart välja: õppimine kui omandamine, osalemine või loomine.

Väga huvitavaks teemaks oli tuleviku klassiruum (tehnoloogiliselt vaadates). Enamik süsteemid töötaksid omavahel näiteks eksamid, dokumendid, EHIS, õppevara jne. Samuti oleks tuleviku klassiruumis väga palju kitsaid teenuseid. Ise olen alati lootnud, et kunagi tulevikus toimuks kõik õppega seotud tegevus läbi arvuti ning interneti. Oleks e-töövihikud, e-õpikud, õppimisvideod mida saaks kodus üle vaadata. Samuti saab õppida haridustehnoloogia ja õpimänge magistriõppes.

Kasutatud allikad:

https://dti6001.wordpress.com/2017/10/06/haridustehnoloogia-akadeemilise-suuna-loeng/

https://et.wikipedia.org/wiki/Haridustehnoloogia

https://et.wikipedia.org/wiki/Tiigrih%C3%BCpe

http://www.tlu.ee/et/Digitehnoloogiate-instituut/Sisseastumine/Magistriope/Haridustehnoloogia

http://www.imelineteadus.ee/uudised/2010/11/26/tuleviku-klassiruum

Andmebaaside kodutöö 3

CREATE TABLE games (

nimi VARCHAR (30) PRIMARY KEY,

konsool ENUM(‘PS’,’XBOX’),

aasta YEAR(4),

hind FLOAT);
INSERT INTO games VALUES (‘FIFA 18′,’PS’,’2017′,’69.99′);

INSERT INTO games VALUES (‘NBA 2K18′,’XBOX’,’2017′,’69.99′);

INSERT INTO games VALUES (‘Destiny 2′,’PS’,’2017′,’59.99′);

INSERT INTO games VALUES (‘GTA 5′,’PS’,’2013′,’39.99′);

INSERT INTO games VALUES (‘PES 2017′,’XBOX’,’2016′,’39.99′);

INSERT INTO games VALUES (‘Minecraft’,’PS’,’2014′,’0′);

INSERT INTO games VALUES (‘GTA: San Andreas’,’PS’,’2014′,’14.99′);

INSERT INTO games VALUES (‘DOTA 2′,’XBOX’,’2013′,’0′);

INSERT INTO games VALUES (‘Dark Souls’,’PS’,’2011′,’9.99′);

INSERT INTO games VALUES (‘COD: MW3′,’XBOX’,’2011′,’14.99′);
//Lugege kokku, mitu nimetust igasse rühma

SELECT konsool, COUNT(*) FROM games GROUP BY konsool ORDER BY COUNT(*) DESC;
//Arvutage andmestiku pealt üksik väärtus. Kasutage väärtust asendavas alampäringus seda väärtust

SELECT nimi, hind FROM games WHERE (hind) > (SELECT avg(hind) FROM games) ORDER BY hind DESC;
//Leidke andmestikust loetelu. Kasutage loetelu asendavas alampäringus seda väärtust

SELECT * FROM games WHERE nimi NOT IN (Select nimi FROM games WHERE aasta=’2017′);
//Keskmine hind konsooli järgi

SELECT konsool, AVG(hind) FROM games GROUP BY konsool;
//Koostage rekursiivne alampäring – alampäring käivitatakse iga lõpliku rea arvutamise juures (nt. iga osakonna suurimad palgad)

SELECT * FROM games WHERE hind<(SELECT AVG(hind) FROM games AS koopia WHERE games.konsool=koopia.konsool);
//Koostage päring, mille väljundiks on tabel. Kasutage seda alampäringuna uute arvutuste sisendiks.

SELECT hind, ROUND(suhe*100) AS protsent FROM (SELECT hind, koguhind/kokku AS suhe FROM (SELECT COUNT(*) AS koguhind, hind, (SELECT COUNT(*) FROM games) AS kokku FROM games GROUP BY hind) AS tabel1) AS tabel2;